Teljed, Kangasteljed.





Umbes aasta tagasi kolisid meie majapidamisse kangasteljed. Need täitsa vahvad leiutised tulid üsna naljaka juhuse läbi - lobisemise käigus viskasin õhku mõtte, et mul võiks kodus teljed olla küll, sest kuskil mujal võõraste telgedega kudumise jaoks peaks võtma eraldi aja ja siis kõik projektid korraga valmis tegema, sell ajal oli aga Pisike Inimene alles 9 kuune ja see poleks kõne alla tulnud. Noh, läks mööda mõni nädal või ehk kuu, kui Naabrinaine helistas, et kellegi on teljed üle, ega mina neid omale taha?

 

Noh, lubasin et mõtlen veidi. Ise mulle tundus, et võiks ju teised olla küll, aga et noh... ajaga on nii nagu on ja esialgu olid nad ka väljaminek... Mõtlesin, et olen kaval ja helistan isale - tema ütleb ikka alati, et pole sul seda kola koju vaja ühtki! Aga sel korral.... ta teatas selle jutu peale, et noh, jumala eest, kui sul vaja on - too aga ära...

 

See polnud küll päris see mida ma plaanisin, aga mul oli veel üks õlekõrs - ema! Tema enamasti on ka seda meelt, et inimesel ei peaks olema rohkem mänguasju, kui need millega mängida jõuad! Aga teate mis tema ütles? Ta ütles, et kui paps juba nõusse räägitud, mis siis temal enam öelda on, muidugi too ära...

 

Eeee.... noh, ega ma siis ka enam väga kaua mõelda ei saanud, koju ma nad tuua lasin...:D Esimese hooga tuli sealt telgede vahelt kahe kuuga 20m vaipa... mis on... noh, ütleme nii, et päris palju arvestades, et mul oli kodus üks 9 kuune ja mõni päev nädalas oli vaja suurele autole ka hääled sisse puhuda.

 

Aga mul on hea meel, küla vahel meil siin nii vahvad naised koos. Ma ütlesin kohe, et kui nad need mulle koju aitavad vedada ja tööle ka panna, siis olen nõus! Nii me siis kopsisime nad ühel päeval kokku ja teisel päeval käärisime Ridaküla koolimajas lõime. Kolmandal tulid kõik naised siia kokku ja ajasime lõime poomi peale. Aga siis neil hakkas kõigil kiire, sättisid reha paika ja jätsid mind niitega mässama, aga tegelikult polnudki see ülesanne nii keeruline ühtki. Kõige lihtsama niietuse puhul pole isegi skeemi vaja lugeda, lihtsalt üle ühe kõik 170 lõime läbi niitide rägastiku toppida.

 

Sättisime siis soa ja tallalauad paika ja kudumine võiski alata :)

 

Vasta suve sain küll veel teisegi satsi kangast maha võetud, aga  suvel polnud enam palju aega, siis said valmis ainult paar tellitud asja. Nüüd vasta talve olen sinna tuppa ka püüdnud ikka vahest ära eksida muude asjade kõrvalt.

 

Nüüd sai jälle lõim otsa ja kangas selleks korraks valmis, peabki jälle sammud koolimajja sättima ja uue lõime käärima, siis oleks põhjust veidi kooki küpsetada ja naabrinaised ka külla kutsuda :)

 

Aga nüüd mõni pilt sellest, kuidas ma täna vaipu pildistamas käisin, noh ikka neid mis viimati valmis said.

 

Ladusin vaibad kärupeale, et ei peaks neid taha aeda vedama ja siis arvas Pisike Inimene, et tal vaja seal otsas istuda!

Kui juba pildistamiseks läks, sättis Mõmm end ka pildile.

 

See ilmselt kolib meile kööki.

Materjalist nii palju, et oranžid toonid on kõik taaskasutus ja roheline oli Türi praak.

Vasakpoolne on üleni mustrisse kootud kahest erinevast Türi trikotaaži praagist. Kui kellelgi huvi on, siis võib see vaip kellegi kodus varbaid soojendama hakata küll :)

Ja parempoolne on otsast lõpuni taaskasutus ja see oli enda jaoks päris mõnus sobitamine, ilmselt kolib see meile kas WCsse või koridori.

 

Vahepeal piilusid mehed puude vahelt, kaua mul selle värgiga seal veel aega läheb?! Fookusesse jäi nii vahvalt hoopis pesunöör :D

 

See triibik on kootud Tapa kangapoest pärit prügist, kui nii võib öelda :D Seal lõigati kaalukangast sirgeks ja kõik mis üle jäi, sai siia vaibaks kootud. Ilmselt kolib tema mu ema juurde :)

 

See vaibake sai täpselt nii pikk, kui viimasest lõimest sai. Ka see võib omale kodu leida kui soovi on :) Materjal 100% taaskasutus.

Mis muud, selleks korraks vaibad pildistatud, kola kärru tagasi pakitud - võib tuppa tagasi sõita! :)

 

Uute vaipadeni ja jällelugemiseni,

Airi