Põima Paradiis

Võtsin terve aasta lõpu aega, et viimased maha võetud vaibad ka pildile ja blogisse üles saada, aga läks ikka nii, et üks vaip jõudis enne välja kolida, kui pildile sai. Need kes pildile said, saib ikka liiga udused, sest õues oli juba pime kui ma aasta viimasel päeval lõpuks pilte teha tahtsin. Aga noh, pole hullu, vähemalt pildile nad said ja uue aasta esimesel päeval blogisse ka - siis ongi juba kõik hästi! Kui ma nüüd päris aus olen, siis tegelt ei saanud kõik lõim veel otsa, ja natuke oleks esimese poomi peale veel uut vaipa ka mahtunud, aga näpud sügelesid vaatama, mis vahepeal välja on tulnud selle aasta jooksul, sest uus lõim sai viimati peale pandud veidi vähem kui aasta tagasi. Kuid nagu ikka, muid asjatoimetusi on nii palju, et ei jõua sinna taha tuppa kuduma nii tihti kui tahaks, aga võibolla seda magusam see on, kui siis vahest aega leian. :) Siit võibolla uusaasta lubadus - sel aatstal kududa rohkem kui eelmisel aastal? See annaks mulle ka võimaluse kuulata rohke...

Noh, teate seda lauset - virgad sügavad, laisad pesevad? Kui selle nüüd kanga keelde tõlkida, siis võiks see kõlada nii - virgad niietavad, laisad tõmbavad läbi soa? Noh, lugu siis selline, et eelmisel kevadel peale tõmmatud lõim sai telgedelt otsa. Noh, mis siis ikka... Vaja ju uus panna... Aga siis kui viimase vaiba maha võtsin, jätsin viimased lõime jupid veel läbi soa ja tõmbasin sõlmed peale. Pidasin pisut naabrinaisega nõu ja rääkisin talle ka oma mõtet - mis oleks, kui seoks uue lõime vana lõimega kokku ja tõmbaks poomi peale läbi soa? (Mul on 30/10 suga) Naabrinaine vangutas pead. Arvas ilmselt, et ma olen peast soojaks läinud ja ütles, et noh, eks sa siis tee proovi! Käärisin see kord veidi vähem kui eelmine kord ja see mis sidudes pärast üle jäi, selle võtsin maha. (Need vana lõime jupid võtsin poomilt maha) Sidusin siis terve vihi lõime vanaga kokku ja kutsusin naabrinaise appi seda peale keerama. Ta tuli, vangutas veidi pead ja küsis, et aga kus mu rist on?! Noh, tõ...

  Umbes aasta tagasi kolisid meie majapidamisse kangasteljed. Need täitsa vahvad leiutised tulid üsna naljaka juhuse läbi - lobisemise käigus viskasin õhku mõtte, et mul võiks kodus teljed olla küll, sest kuskil mujal võõraste telgedega kudumise jaoks peaks võtma eraldi aja ja siis kõik projektid korraga valmis tegema, sell ajal oli aga Pisike Inimene alles 9 kuune ja see poleks kõne alla tulnud. Noh, läks mööda mõni nädal või ehk kuu, kui Naabrinaine helistas, et kellegi on teljed üle, ega mina neid omale taha?   Noh, lubasin et mõtlen veidi. Ise mulle tundus, et võiks ju teised olla küll, aga et noh... ajaga on nii nagu on ja esialgu olid nad ka väljaminek... Mõtlesin, et olen kaval ja helistan isale - tema ütleb ikka alati, et pole sul seda kola koju vaja ühtki! Aga sel korral.... ta teatas selle jutu peale, et noh, jumala eest, kui sul vaja on - too aga ära...   See polnud küll päris see mida ma plaanisin, aga mul oli veel üks õlekõrs - ema! T...