Põima Paradiis

Eelsõna: Presidendi rada ise on algusega Aegviidust, lõpuga Jänedal. Ametlikult peetakse "Presidendi matka" igal aastal Vabariigi aastapäeva paiku. Valikus on 2 rada (10km pikkune suusarada või 7km kergliiklustee rada) matk on igal aastal olnud huvilistele tasuta. Info 27. Detsember. 2018 Pikkade pühadega on ikka lootus veidi tihemini metsa jõuda - juba teist korda sel nädalal. Eelmine kord kui mu inimesed Presidendi rajal käisid aasta tagasi, siis mingil imelikul põhjusel meie sinna ei jõudnud... oli juba siis kindel, et millalgi ma ikka tahaks ka sinna jalutama jõuda... Suvel sinna ei jõudnud, aga ka talvel on seal päris mõnus. Pidasime mitu korda nõu, et millega siis ikkagi minna? Kas minna kahe autoga, jätta üks Aegviitu ja teine Jänedale? Või minna hommikul rongiga Aegviitu ja tulla õhtul tagasi? Kas võtta PisikeInimene kaasa või võtta kaasa ainult Mõmm? Või jätta mõlemad maha?! Kuidagi oli korraga nii palju küsimusi, et ma ei teadnud enam ise ka kas ma sii...

Pea kuu aega hiljem tuli tuju teile rääkida, mis moodi me sel aastal jõhvikal käisime (siiani esimest ja viimast korda selle aasta jooksul). Ilm oli veidi jahe, ilmselt mõni kraad miinuses. Sellist ilma oli olnud juba mõni päev ja tundus hea plaan rappa jahile minna. Noh, siin kohal tasuks ilmselt mainida, et öösel oli maha sadanud ka pisike lume kirme, kuid see meid ei takistanud. Oli ilus esmaspäevane päev, 29. oktoober. Päike paistis, Eliisel oli puhkus, minul töölt vaba päev ja Tuuli jahtis samuti jõhvikaid - kaks koera kaasa ja bussi me end pakkisimegi. Sõitsime matkaraja algusesse ja jalutasime nii kaugele, et juba mõnusalt oosi harjalt Ohepalu järv paistma hakkas, läksime mäest alla. Seal on täitsa rada ees, ole vaid hakkaja ja hakka minema (kummikud on kohustuslikud). Kuna juba paar päeva oli külma olnud, oli turvas mõnusalt krõbe ja jala all maapind väga ei vajunud, ainult vetrus veidi. Tatsasime aina järve suunas, mändide vahelt läbi ja ohoo, silt lõkke tegemis...

Tänase kolmapäevase päeva puhul, mil juhtunud on täiesti ime - minul ja Härral on kogemata mõlemil keset nädalat vaba päev. Ma ei mäleta, millel see viimane kord juhtus. Magasime lõunani (Loe: kella kaheksani, siis hakkas mööda elamist ringi tuiama meie kõige noorem) ja veendusime siis, et tõsi - ongi vaba päev. Otsustasime siis, arvestades aastaaega, ära kasutada see ilus ilm ja minna kodukanti avastama. Mulle meeldib ikka ja jälle, küll jalgsi ja jalgrattaga avastada Eestimaa pikki matkaradasid. Kõige uuem neist on nüüd kodustki käega katsutavas kauguses ja otsustasime saapad jalga tõmmata ja Ohepalust Tapale jalutada. (Siinkohal peaks vist mainima, et uute saabastega metsa minek pole hea plaan, kui sa just ebamugavatest jalanõudest ei unista - jup, mina see lammas olin!) Jätsime ühe auto Tapale ja mu tädi (Tsau Tuuli!) viis meid teise autoga Ohepallu. Jalutuskäigu pikkuseks sai umbkaudu 10km. Isegi PisikeInimene läbis täna omal jalal vahelduva eduga ca 2-3km, ...