Põima Paradiis

Kallid inimesed, PALUN palge omale pimedal ajal õues liikudes vähemalt ükski helkur külge! Ja palun, öelge mulle üks mõjuv põhjus, miks te ei võiks omale selga panna mõnda veidi silma paistvamat värvi riietust, kui seda on ülemi must matel, koos musta kapuutsi ja mustade pükste ja üllatus-üllatus mustade saabastega?! Palun Palun Palun Palun ärge tahtke jääda auto alla, kui te mingil põhjusel peate liikuma pimedal ajal tee ääres, siis pange omale midagi säravat selga ja paha pole mõte, kui te omale selleks tarbeks helkurvesti muretsete. Ausalt, ma tean et see võib "kole" välja näha või "see teeb mu paksuks" või "mulle ei meeldi kollane" - osta siis oranz, või jumala pärast kasvõi roosa. Aga auto alla jäädes ei riku te ära mitte ainult oma päeva vaid ka selle autojuhi elu, rääkimata sellest, et suuremad vigastused saab alati jalakäia. Ma sõidan iga päev autoga, vahest suurega, vahest veidi väiksemaga, vahest kolme erinevaga. Aga uskuge mind - kui jalakäi...

Tänase kolmapäevase päeva puhul, mil juhtunud on täiesti ime - minul ja Härral on kogemata mõlemil keset nädalat vaba päev. Ma ei mäleta, millel see viimane kord juhtus. Magasime lõunani (Loe: kella kaheksani, siis hakkas mööda elamist ringi tuiama meie kõige noorem) ja veendusime siis, et tõsi - ongi vaba päev. Otsustasime siis, arvestades aastaaega, ära kasutada see ilus ilm ja minna kodukanti avastama. Mulle meeldib ikka ja jälle, küll jalgsi ja jalgrattaga avastada Eestimaa pikki matkaradasid. Kõige uuem neist on nüüd kodustki käega katsutavas kauguses ja otsustasime saapad jalga tõmmata ja Ohepalust Tapale jalutada. (Siinkohal peaks vist mainima, et uute saabastega metsa minek pole hea plaan, kui sa just ebamugavatest jalanõudest ei unista - jup, mina see lammas olin!) Jätsime ühe auto Tapale ja mu tädi (Tsau Tuuli!) viis meid teise autoga Ohepallu. Jalutuskäigu pikkuseks sai umbkaudu 10km. Isegi PisikeInimene läbis täna omal jalal vahelduva eduga ca 2-3km, ...

Olen pidanud blogi ka varem, esimesed katsetused sai tehtud siis, kui vahetusõpilasena Saksamaale kolisin, nähtav  siin . Peale selle oli mõni aasta pausi ja alustasimeuue kautsega koos Härraga, kui koos aastaks  Saksamaale kolisime, tol korral oli meie platvorm aga Facebooki põhine ja kättesaadav vaid meie tutvusringkonnale. Täna olen ma siin tagasi, võtnud juba paar aastat hoogu, et kuskile oma seiklusi, kogemusi ja mõtteid kirja panna. Nii tore on, kui on koht, kust mälestustele uuesti pilk peale visata ja tegemisi meenutada. Unustame ju kõike tänapäeva kiires tempos nii kiiresti, et kohe täitsa piinlik hakkab. Eks siis näis, mis asjast välja tuleb ja kuidas asi edenema hakkab. Millest siit siis edaspidi lugeda saab? * Oleme siin Põima Paradiisis kolme liikmeline perekond koos koera, kassi ja kaladega. * PisikeInimene on praegu aasta ja kuus kuud vana. * Mina ise käin hetkel koolis Kuressaares ja õpin Giidiks, töötan rekkajuhina. * Härra ütles üles alles hiljuti o...