Postitused

2019 aasta viimased vaibad.

Kujutis
Võtsin terve aasta lõpu aega, et viimased maha võetud vaibad ka pildile ja blogisse üles saada, aga läks ikka nii, et üks vaip jõudis enne välja kolida, kui pildile sai. Need kes pildile said, saib ikka liiga udused, sest õues oli juba pime kui ma aasta viimasel päeval lõpuks pilte teha tahtsin. Aga noh, pole hullu, vähemalt pildile nad said ja uue aasta esimesel päeval blogisse ka - siis ongi juba kõik hästi! Kui ma nüüd päris aus olen, siis tegelt ei saanud kõik lõim veel otsa, ja natuke oleks esimese poomi peale veel uut vaipa ka mahtunud, aga näpud sügelesid vaatama, mis vahepeal välja on tulnud selle aasta jooksul, sest uus lõim sai viimati peale pandud veidi vähem kui aasta tagasi. Kuid nagu ikka, muid asjatoimetusi on nii palju, et ei jõua sinna taha tuppa kuduma nii tihti kui tahaks, aga võibolla seda magusam see on, kui siis vahest aega leian. :) Siit võibolla uusaasta lubadus - sel aatstal kududa rohkem kui eelmisel aastal? See annaks mulle ka võimaluse kuulata rohke

Veidi ebatavalised lõimed

Kujutis
Noh, teate seda lauset - virgad sügavad, laisad pesevad? Kui selle nüüd kanga keelde tõlkida, siis võiks see kõlada nii - virgad niietavad, laisad tõmbavad läbi soa? Noh, lugu siis selline, et eelmisel kevadel peale tõmmatud lõim sai telgedelt otsa. Noh, mis siis ikka... Vaja ju uus panna... Aga siis kui viimase vaiba maha võtsin, jätsin viimased lõime jupid veel läbi soa ja tõmbasin sõlmed peale. Pidasin pisut naabrinaisega nõu ja rääkisin talle ka oma mõtet - mis oleks, kui seoks uue lõime vana lõimega kokku ja tõmbaks poomi peale läbi soa? (Mul on 30/10 suga) Naabrinaine vangutas pead. Arvas ilmselt, et ma olen peast soojaks läinud ja ütles, et noh, eks sa siis tee proovi! Käärisin see kord veidi vähem kui eelmine kord ja see mis sidudes pärast üle jäi, selle võtsin maha. (Need vana lõime jupid võtsin poomilt maha) Sidusin siis terve vihi lõime vanaga kokku ja kutsusin naabrinaise appi seda peale keerama. Ta tuli, vangutas veidi pead ja küsis, et aga kus mu rist on?! Noh, tõ

Teljed, Kangasteljed.

Kujutis
  Umbes aasta tagasi kolisid meie majapidamisse kangasteljed. Need täitsa vahvad leiutised tulid üsna naljaka juhuse läbi - lobisemise käigus viskasin õhku mõtte, et mul võiks kodus teljed olla küll, sest kuskil mujal võõraste telgedega kudumise jaoks peaks võtma eraldi aja ja siis kõik projektid korraga valmis tegema, sell ajal oli aga Pisike Inimene alles 9 kuune ja see poleks kõne alla tulnud. Noh, läks mööda mõni nädal või ehk kuu, kui Naabrinaine helistas, et kellegi on teljed üle, ega mina neid omale taha?   Noh, lubasin et mõtlen veidi. Ise mulle tundus, et võiks ju teised olla küll, aga et noh... ajaga on nii nagu on ja esialgu olid nad ka väljaminek... Mõtlesin, et olen kaval ja helistan isale - tema ütleb ikka alati, et pole sul seda kola koju vaja ühtki! Aga sel korral.... ta teatas selle jutu peale, et noh, jumala eest, kui sul vaja on - too aga ära...   See polnud küll päris see mida ma plaanisin, aga mul oli veel üks õlekõrs - ema! Tema enamasti on ka seda

Presidendi rada

Kujutis
Eelsõna: Presidendi rada ise on algusega Aegviidust, lõpuga Jänedal. Ametlikult peetakse "Presidendi matka" igal aastal Vabariigi aastapäeva paiku. Valikus on 2 rada (10km pikkune suusarada või 7km kergliiklustee rada) matk on igal aastal olnud huvilistele tasuta. Info 27. Detsember. 2018 Pikkade pühadega on ikka lootus veidi tihemini metsa jõuda - juba teist korda sel nädalal. Eelmine kord kui mu inimesed Presidendi rajal käisid aasta tagasi, siis mingil imelikul põhjusel meie sinna ei jõudnud... oli juba siis kindel, et millalgi ma ikka tahaks ka sinna jalutama jõuda... Suvel sinna ei jõudnud, aga ka talvel on seal päris mõnus. Pidasime mitu korda nõu, et millega siis ikkagi minna? Kas minna kahe autoga, jätta üks Aegviitu ja teine Jänedale? Või minna hommikul rongiga Aegviitu ja tulla õhtul tagasi? Kas võtta PisikeInimene kaasa või võtta kaasa ainult Mõmm? Või jätta mõlemad maha?! Kuidagi oli korraga nii palju küsimusi, et ma ei teadnud enam ise ka kas ma sii

Jõululaupäev

Kujutis
Meie selle aasta jõululaupäev võttis mõnusa pöörde. Aga alustama peaks vist siiski juba varem. Meil on igal aastal jõule tähistatud mitu korda - kord minu ema poolse suguvõsaga, kord Härra perega ja kord mu isa poolsete "Rakvere" sugulastega. Sel aastal oligi juba meie maja varakult jõululõhna täis - tõime kuuse ja pühapäeva hommikul küpsetasime, koristasime ja juba olidki Härra inimesed kohal - veetsime mõnusa päeva ja kuna alustasime juba lõunast, said kaugemalt tulijad ka mõistlikul ajal veel koju sõita :) nii siis juhtuski, et juba seitsmeks oli maja tühi ja käisin ise veel korra Rakveres Tädi juures ja olude sunnil võtsime vastu otsuse, et Rakvere jõulud jäävad sel aastal vahele - mul on selle üle tõesti kurb meel. Aga noh, kuna me Rakverre ei läinud, siis käisime jõululaupäeva hommikul koos kelgutamas ja lõunat sõime meil. Kõhud täis - tuju hea, võtsime ette Tuuli toodud laumängu. See kord tuli lauale Mexican Train - polnud seda enne mänginud, aga see Domino sug

Jõhvikad tuhksuhkrus

Kujutis
Pea kuu aega hiljem tuli tuju teile rääkida, mis moodi me sel aastal jõhvikal käisime (siiani esimest ja viimast korda selle aasta jooksul). Ilm oli veidi jahe, ilmselt mõni kraad miinuses. Sellist ilma oli olnud juba mõni päev ja tundus hea plaan rappa jahile minna. Noh, siin kohal tasuks ilmselt mainida, et öösel oli maha sadanud ka pisike lume kirme, kuid see meid ei takistanud. Oli ilus esmaspäevane päev, 29. oktoober. Päike paistis, Eliisel oli puhkus, minul töölt vaba päev ja Tuuli jahtis samuti jõhvikaid - kaks koera kaasa ja bussi me end pakkisimegi. Sõitsime matkaraja algusesse ja jalutasime nii kaugele, et juba mõnusalt oosi harjalt Ohepalu järv paistma hakkas, läksime mäest alla. Seal on täitsa rada ees, ole vaid hakkaja ja hakka minema (kummikud on kohustuslikud). Kuna juba paar päeva oli külma olnud, oli turvas mõnusalt krõbe ja jala all maapind väga ei vajunud, ainult vetrus veidi. Tatsasime aina järve suunas, mändide vahelt läbi ja ohoo, silt lõkke tegemise keelu k

Helkurid - on meil neid vaja?

Kallid inimesed, PALUN palge omale pimedal ajal õues liikudes vähemalt ükski helkur külge! Ja palun, öelge mulle üks mõjuv põhjus, miks te ei võiks omale selga panna mõnda veidi silma paistvamat värvi riietust, kui seda on ülemi must matel, koos musta kapuutsi ja mustade pükste ja üllatus-üllatus mustade saabastega?! Palun Palun Palun Palun ärge tahtke jääda auto alla, kui te mingil põhjusel peate liikuma pimedal ajal tee ääres, siis pange omale midagi säravat selga ja paha pole mõte, kui te omale selleks tarbeks helkurvesti muretsete. Ausalt, ma tean et see võib "kole" välja näha või "see teeb mu paksuks" või "mulle ei meeldi kollane" - osta siis oranz, või jumala pärast kasvõi roosa. Aga auto alla jäädes ei riku te ära mitte ainult oma päeva vaid ka selle autojuhi elu, rääkimata sellest, et suuremad vigastused saab alati jalakäia. Ma sõidan iga päev autoga, vahest suurega, vahest veidi väiksemaga, vahest kolme erinevaga. Aga uskuge mind - kui jalakäi