Ohepalu - Tapa
Tänase kolmapäevase päeva puhul, mil juhtunud on täiesti ime - minul ja Härral on kogemata mõlemil keset nädalat vaba päev. Ma ei mäleta, millel see viimane kord juhtus. Magasime lõunani (Loe: kella kaheksani, siis hakkas mööda elamist ringi tuiama meie kõige noorem) ja veendusime siis, et tõsi - ongi vaba päev. Otsustasime siis, arvestades aastaaega, ära kasutada see ilus ilm ja minna kodukanti avastama. Mulle meeldib ikka ja jälle, küll jalgsi ja jalgrattaga avastada Eestimaa pikki matkaradasid. Kõige uuem neist on nüüd kodustki käega katsutavas kauguses ja otsustasime saapad jalga tõmmata ja Ohepalust Tapale jalutada. (Siinkohal peaks vist mainima, et uute saabastega metsa minek pole hea plaan, kui sa just ebamugavatest jalanõudest ei unista - jup, mina see lammas olin!) Jätsime ühe auto Tapale ja mu tädi (Tsau Tuuli!) viis meid teise autoga Ohepallu. Jalutuskäigu pikkuseks sai umbkaudu 10km. Isegi PisikeInimene läbis täna omal jalal vahelduva eduga ca 2-3km, ...